JOELI BLOGI

Selle nädala teemaks on "Uus meedia" ning ausalt öeldes polnud mul õrna aimugi, kust alustada. Kui paluda mul nimetada 10 meediaväljaannet, kiiluks ma juba neljanda peal kokku ja viiendaks pakuks tõenäoliselt Nelli Teatajat. Üks meediakeskkond mis kasutab uut meediat oskuslikult. Vajudes nüüd pikemalt mõttesse, et kuhu ja kuidas ma Nelli Teatajast võiksin kirjutada siis jõudsin järeldusele, et parem ei kirjuta. Üks tegelane kes on (ja peab olema) oma meediakasutuses ajaga kaasas, on Eesti Rahvusringhääling (ERR). ERR on mulle alati silma paistnud sellega, et nad võimaldavad oma kodulehel vaadata nende( loe: meie ) enda telekanaleid otse. Tänapäeval on nad sellega veelgi edasi läinud, arendades välja "Eesti tasuta Netflixi" - Jupiter. Kahju küll, et seal kõiki "Politseikroonikaid" ja "Võsareportereid" ei ole -aga küll need ka kunagi kuhugi jõuavad. Loodetavasti.      ERR saab ka hästi hakkama sotsiaalmeedias, TikTokis on neil lausa ligi 10000 jälg...

ELAB EDASI Termin, "E-post" kõlab üpriski modernselt -onju? Tavaliselt seostatakse seda nutitelefonide, Gmaili ja igapäevase digisuhtlusega. Kuid kas see tundub endiselt realistlik, kui öelda, et e-kirju saadeti juba 1970.  aastate alguses? Ometi pärineb e-posti algne kasutus Interneti varajasest ajaloost, ajast, mil meie World Wide Web (WWW) veel ei eksisteerinud ja arvutivõrgud olid kättesaadavad vaid vähestele.      Esimene e-post saadeti aastal 1971 ARPANET võrgus, kui insener Ray Tomlinson töötas ARPANETi protokollide kallal ja lõi esimese süsteemi, mis võimaldas sõnumeid edastada ühelt võrgus olevalt arvutilt teisele. Kuigi esimene rämpskirjade massiline levik algas ligikaudu seitse aastat pärast e-posti leiutamist, ei olnud see suhtlusviis veel laialdaselt levinud. E-post populariseerus alles 1990. aastatel, mil internet hakkas jõudma ka tavakasutajateni. MEIE SEAST LAHKUNUD.... Kui e-post on üks hea näide sellest, kuidas IT-lahendus võib ka tänapäeval sama ni...

 TEKITAS TÕELISE REVOLUTISOONI IT-MAASTIKUL Kõik nutilutitelefonid, internet ja muud sellised asjad on toredad, kuid minu silmis oli suurimaks hooandjaks siiski Linus Torvaldsi loodud Linux. Kernel, mille arendamisse Torvalds on algusest peale ka teisi kaasanud. Linus ei mõjutanud Linuxiga ainult operatsioonisüsteemide maastikku, vaid ka tarkvaraarenduse protsessi ennast. Linuxi arenduse käigus tegi Torvalds alguse ka Git versioonihaldussüsteemile, mis on tänaseks saanud kogu open source ja suure osa komertstarkvara arenduse alustalaks. Leian, et tänu Linuxile ja Gitile on tänane open source maastik õitsev ning me ei ole langenud täielikult suurkorporatsioonide kontrolli alla. Ilma Torvaldsi loodud Linuxita jookseksid valdav enamik servereid tõenäoliselt tänaseni Windows Serveri peal ning serverivõimekuse optimaalne kasutus oleks tõenäoliselt märksa piiratum. Mainimata ei saaks jätta ka nutitelefone, väga suure tõenäosusega ei kasutaks me täna Androidi, vaid mõnda suletumat ja kohm...