1. KOLM PÕNEVAT IT-LAHENDUST

 TEKITAS TÕELISE REVOLUTISOONI IT-MAASTIKUL

Kõik nutilutitelefonid, internet ja muud sellised asjad on toredad, kuid minu silmis oli suurimaks hooandjaks siiski Linus Torvaldsi loodud Linux. Kernel, mille arendamisse Torvalds on algusest peale ka teisi kaasanud.

Linus ei mõjutanud Linuxiga ainult operatsioonisüsteemide maastikku, vaid ka tarkvaraarenduse protsessi ennast. Linuxi arenduse käigus tegi Torvalds alguse ka Git versioonihaldussüsteemile, mis on tänaseks saanud kogu open source ja suure osa komertstarkvara arenduse alustalaks.

Leian, et tänu Linuxile ja Gitile on tänane open source maastik õitsev ning me ei ole langenud täielikult suurkorporatsioonide kontrolli alla. Ilma Torvaldsi loodud Linuxita jookseksid valdav enamik servereid tõenäoliselt tänaseni Windows Serveri peal ning serverivõimekuse optimaalne kasutus oleks tõenäoliselt märksa piiratum.

Mainimata ei saaks jätta ka nutitelefone, väga suure tõenäosusega ei kasutaks me täna Androidi, vaid mõnda suletumat ja kohmakamat alternatiivi.


 TOTTER

Kuigi idee iseenesest on ju huvitav ja äge, pean siiski tooma välja Meta Metaverse. Ajal, mil virtuaalreaalsuse tehnoloogia on alles üsna algses faasis, tuli kellelgi mõte, et nüüd on aeg kus inimesed võiksid hakata igapäevaselt kandma kilogramme kaaluvaid VR-prille ja veeta oma aega virtuaalses maailmas. 

Lisaks sellele maeti arendusse ja turundusse miljardeid eurosid ning üritati ideed kasutajatele "maha müüa", kuigi tegelik kasutusvajadus ja tehnoloogiline valmisolek selleks puudusid.

Samas ei saa eirata, et tulevikus koos küpsema tehnoloogia toel tuleb keegi välja Metaverse 2.0'ga, mis leiab ka reaalse kasutajaskonna.


 MIS OLI NIIVÕRD ENDA AJAST EES, ET PÕRUS PÕHJALIKULT LÄBI

Uurides erinevaid tehnoloogiaid ja lugedes erinevaid blogisid, jäi silma selline vidin nagu Apple Newton. Päris huvitav mõelda, et tegu oli justkui esimese "nutika" telefoniga.

Paraku oli Newton oma ajast liiga ees, idee ja riistvara ei käinud käsikäes ning seade maksis üüratult palju. Apple lubas rohkem kui tehnoloogia võimaldas.

Viited:
https://www.linuxfoundation.org/blog/blog/10-years-of-git-an-interview-with-git-creator-linus-torvalds
https://www.cnbc.com/2026/01/28/metas-reality-labs-posts-6point02-billion-loss-in-fourth-quarter.html
https://arstechnica.com/gadgets/2022/06/remembering-apples-newton-30-years-on/

Videod (illustratiivsed):
Linux 1.0 launch: https://www.youtube.com/watch?v=Pd3P-68at9E
Meta tutvustus: https://www.youtube.com/watch?v=afdnbXXbBTg
Apple Newton töökindlus:  https://www.youtube.com/shorts/YLZsV3GJWHI

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2. Interneti kujunemisloo kaks nähtust - üks elab edasi, teine on kadunud

ELAB EDASI Termin, "E-post" kõlab üpriski modernselt -onju? Tavaliselt seostatakse seda nutitelefonide, Gmaili ja igapäevase digisuhtlusega. Kuid kas see tundub endiselt realistlik, kui öelda, et e-kirju saadeti juba 1970.  aastate alguses? Ometi pärineb e-posti algne kasutus Interneti varajasest ajaloost, ajast, mil meie World Wide Web (WWW) veel ei eksisteerinud ja arvutivõrgud olid kättesaadavad vaid vähestele.      Esimene e-post saadeti aastal 1971 ARPANET võrgus, kui insener Ray Tomlinson töötas ARPANETi protokollide kallal ja lõi esimese süsteemi, mis võimaldas sõnumeid edastada ühelt võrgus olevalt arvutilt teisele. Kuigi esimene rämpskirjade massiline levik algas ligikaudu seitse aastat pärast e-posti leiutamist, ei olnud see suhtlusviis veel laialdaselt levinud. E-post populariseerus alles 1990. aastatel, mil internet hakkas jõudma ka tavakasutajateni. MEIE SEAST LAHKUNUD.... Kui e-post on üks hea näide sellest, kuidas IT-lahendus võib ka tänapäeval sama ni...
Read more

3. Uus meedia...?!

Selle nädala teemaks on "Uus meedia" ning ausalt öeldes polnud mul õrna aimugi, kust alustada. Kui paluda mul nimetada 10 meediaväljaannet, kiiluks ma juba neljanda peal kokku ja viiendaks pakuks tõenäoliselt Nelli Teatajat. Üks meediakeskkond mis kasutab uut meediat oskuslikult. Vajudes nüüd pikemalt mõttesse, et kuhu ja kuidas ma Nelli Teatajast võiksin kirjutada siis jõudsin järeldusele, et parem ei kirjuta. Üks tegelane kes on (ja peab olema) oma meediakasutuses ajaga kaasas, on Eesti Rahvusringhääling (ERR). ERR on mulle alati silma paistnud sellega, et nad võimaldavad oma kodulehel vaadata nende( loe: meie ) enda telekanaleid otse. Tänapäeval on nad sellega veelgi edasi läinud, arendades välja "Eesti tasuta Netflixi" - Jupiter. Kahju küll, et seal kõiki "Politseikroonikaid" ja "Võsareportereid" ei ole -aga küll need ka kunagi kuhugi jõuavad. Loodetavasti.      ERR saab ka hästi hakkama sotsiaalmeedias, TikTokis on neil lausa ligi 10000 jälg...
Read more

7. Naatan Nohiku litsentsidilemma

Naatan Nohik otsib oma tarkvaraprojektile litsentsi ja valik pole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Kolm kandidaati, kõigil omad kiiksud ja konksud: 1. Ärivaraline litsents (EULA) EULA - ärivaraline litsents, ehk kui Naatan tahab oma projektida raha teenida, on üks valikutest just see. Naatani jaoks oleks pluss ilmselt see, et firma kontrollib kõike.... lähtekood on suletud, keegi ei näe mis kapoti all päriselt toimub ja konkurentidel puudub igasugune õigus sinu tööd lihtsalt ära kasutada. Puudus on aga see, et kõik on suletud, keegi arendamisel kaasa aidata pigem ei saa ja kasutajad peavad usaldama, et Naatan on teinud oma töö korralikult. 2. Tugev Copyleft ( GNU GPL) GNU GPL - tugev copyleft, kui peaks võrdlema millegiga siis võrdleks nakkushaigusega -ehk kui keegi kasutab sinu koodi, peab ka tema oma koodi avalikult jagama. See tagab, et projekt jääb igavesti avatuks ja kõik kes vähegi tahavad :saavad arendusel kaasa lüüa. Probleem on aga see, et ettevõtted pigem ei ta...
Read more