JOELI BLOGI

Naatan Nohik otsib oma tarkvaraprojektile litsentsi ja valik pole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Kolm kandidaati, kõigil omad kiiksud ja konksud: 1. Ärivaraline litsents (EULA) EULA - ärivaraline litsents, ehk kui Naatan tahab oma projektida raha teenida, on üks valikutest just see. Naatani jaoks oleks pluss ilmselt see, et firma kontrollib kõike.... lähtekood on suletud, keegi ei näe mis kapoti all päriselt toimub ja konkurentidel puudub igasugune õigus sinu tööd lihtsalt ära kasutada. Puudus on aga see, et kõik on suletud, keegi arendamisel kaasa aidata pigem ei saa ja kasutajad peavad usaldama, et Naatan on teinud oma töö korralikult. 2. Tugev Copyleft ( GNU GPL) GNU GPL - tugev copyleft, kui peaks võrdlema millegiga siis võrdleks nakkushaigusega -ehk kui keegi kasutab sinu koodi, peab ka tema oma koodi avalikult jagama. See tagab, et projekt jääb igavesti avatuks ja kõik kes vähegi tahavad :saavad arendusel kaasa lüüa. Probleem on aga see, et ettevõtted pigem ei ta...

Meie segases ja keerulises autoriõigusega kaitstud maailmas leian, et kõige tõhusamalt/elujõulisemalt töötab litsents avatud lähtekoodil. Süsteem, kus autor annab kõigile vabaduse teost kasutada ja edasi arendada. Nagu me näeme näiteks Linuxi puhul, et tänu sellele hoiab kogukondlik arendus suurt osa meie digitaalsest maailmast püsti (vead leitakse kiiremini ja arendus ei seisku kunagi). Minu arust väga absurdne on autoriõigus - see õigus mis tähendab, et alles 70 aastat peale autori surma tekib vabavaraline õigus teost oma töödes kasutada. USA-s oli algne tähtaeg 14 aastat, mis tundub tänapäeval mõistlikum kui praegune süsteem, kuid siiski ajuvaba. Praegusel digiajastul on see veelgi absurdsem, sest internet liigub kiiresti ja 70 aastane "kaitse" pigem pidurdab arengut kui kaitseb kedagi. Ja eriti huvitav on see praegusel AI ajastul, kus tehisintellekt treenib end miljonite teoste peal (piltide, muusika, tekstide) millest suur osa on autoriõigusega kaitstud (kuid autorid ei ...

Vahest ikka kõlab mõni huvitav uudis näiteks, et keegi läks kellegi peale arvutimängus närvi ning läks ja torkas teist päriselus noaga. See ilmestab drastiliselt, kui kaugele on arenenud side ekraani ja tegelikkuse vahel ning miks Virginia Shea 1990ndate reeglid on meile endiselt tähtsad. * Sama tähtis või olulisemgi "Jaga oma teadmisi" Kuigi internet on täis "prügi", on Virginia Shea kuues käsk "Jaga oma teadmisi" endiselt üks olulisemaid põhimõtteid, mis hoiab interneti väärtuslikuna.     90ndatel oli see üleskutse akadeemikutele. Täna on see aga ainus relv valeinformatsiooni ja libauudiste vastu. Kui asjatundjad ei jaga oma teadmisi täitub tühimik vandenõuteooriatega.      Tänapäeval tähendab teadmiste jagamine ka "avatud lähtekoodi" (open source) kultuuri, mis hoiab püsti suurt osa meie digitaalsest maailmast. See on kollektiivne tarkus, mis on muutnud info kättesaadavuse "inimõiguseks". * Tähtsuse kaotanud "Austa teiste inimes...

Võrreldes Põhja-Koreaga või Hiina sotsiaalse krediidisüsteemiga on jälgimispoliitika Eestis väga heas seisus. Freedom House hindab meie internetivabadust aastal 2025 91/100. Riik ei ole veel huvitatud sinu igapäevaelu jälgimisest, sa võid avalikult valitsust kritiseerida ja kasutada krüpteeritud sidevahendeid nagu Signal, ilma et keegi sulle uksele koputaks.      Probleem on pigem erasektori jälgimiskapitalism (Google, Tiktok, Meta) ja võimalikud Euroopa Liidu taseme survevahendid. Iga inimese kohta on profiil, millele tuginedes reklaamitakse tooteid. Jah, Eesti riigi e-teenused (digi-ID, e-residentsus) koguvad samuti andmeid, aga see on reguleeritud ega eksi (loodetavasti) valedesse kätesse.     Kõige murettekitavam on EL tasandil pärinev idee Chat Control CSAR (Child Sexual Abuse Regulation) mis sai alguse 2022. aastal eesmärgiga võidelda laste seksuaalväärkohtlemise vastu. Eesmärk on õilas ja hea, kuid see idee tähendanuks et platformid (Signal, WhatsApp, Tel...