4: 91/100, Eesti järgmine Põhja-Korea?


Võrreldes Põhja-Koreaga või Hiina sotsiaalse krediidisüsteemiga on jälgimispoliitika Eestis väga heas seisus. Freedom House hindab meie internetivabadust aastal 2025 91/100. Riik ei ole veel huvitatud sinu igapäevaelu jälgimisest, sa võid avalikult valitsust kritiseerida ja kasutada krüpteeritud sidevahendeid nagu Signal, ilma et keegi sulle uksele koputaks.
    Probleem on pigem erasektori jälgimiskapitalism (Google, Tiktok, Meta) ja võimalikud Euroopa Liidu taseme survevahendid. Iga inimese kohta on profiil, millele tuginedes reklaamitakse tooteid. Jah, Eesti riigi e-teenused (digi-ID, e-residentsus) koguvad samuti andmeid, aga see on reguleeritud ega eksi (loodetavasti) valedesse kätesse.
    Kõige murettekitavam on EL tasandil pärinev idee Chat Control CSAR (Child Sexual Abuse Regulation) mis sai alguse 2022. aastal eesmärgiga võidelda laste seksuaalväärkohtlemise vastu. Eesmärk on õilas ja hea, kuid see idee tähendanuks et platformid (Signal, WhatsApp, Telegram) peaksid skännima kõiki sõnumeid enne krüpteerimist muutes sõnumid jälgitavaks. Tänu avalikule survele ja riikide vastuseisule lükati idee 2025. aasta novembris tagasi, kuid teema tõstatakse tõenäoliselt uuesti.

   Tume stsenaarium: EL võtab Chat Controli sarnase seaduse vastu, krüpteeritud suhtlust raskendatakse või muudetakse võimatuks ja erasektori andmekogumisele piire ei seata. Eesti järgib Euroopa Liidu direktiive ning internetivabadus langeb märgatavalt.

    Valge stsenaarium: EL regulatsioonid keskenduvad pigem erasektori piiramisele kui kodanike jälgimisele ja Eesti jätkab praegusel kursil. 


Viited:

https://freedomhouse.org/explore-the-map?type=all&year=2025&country=EST

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022PC0209

https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2025/11/26/child-sexual-abuse-council-reaches-position-on-law-protecting-children-from-online-abuse/



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

2. Interneti kujunemisloo kaks nähtust - üks elab edasi, teine on kadunud

ELAB EDASI Termin, "E-post" kõlab üpriski modernselt -onju? Tavaliselt seostatakse seda nutitelefonide, Gmaili ja igapäevase digisuhtlusega. Kuid kas see tundub endiselt realistlik, kui öelda, et e-kirju saadeti juba 1970.  aastate alguses? Ometi pärineb e-posti algne kasutus Interneti varajasest ajaloost, ajast, mil meie World Wide Web (WWW) veel ei eksisteerinud ja arvutivõrgud olid kättesaadavad vaid vähestele.      Esimene e-post saadeti aastal 1971 ARPANET võrgus, kui insener Ray Tomlinson töötas ARPANETi protokollide kallal ja lõi esimese süsteemi, mis võimaldas sõnumeid edastada ühelt võrgus olevalt arvutilt teisele. Kuigi esimene rämpskirjade massiline levik algas ligikaudu seitse aastat pärast e-posti leiutamist, ei olnud see suhtlusviis veel laialdaselt levinud. E-post populariseerus alles 1990. aastatel, mil internet hakkas jõudma ka tavakasutajateni. MEIE SEAST LAHKUNUD.... Kui e-post on üks hea näide sellest, kuidas IT-lahendus võib ka tänapäeval sama ni...
Read more

3. Uus meedia...?!

Selle nädala teemaks on "Uus meedia" ning ausalt öeldes polnud mul õrna aimugi, kust alustada. Kui paluda mul nimetada 10 meediaväljaannet, kiiluks ma juba neljanda peal kokku ja viiendaks pakuks tõenäoliselt Nelli Teatajat. Üks meediakeskkond mis kasutab uut meediat oskuslikult. Vajudes nüüd pikemalt mõttesse, et kuhu ja kuidas ma Nelli Teatajast võiksin kirjutada siis jõudsin järeldusele, et parem ei kirjuta. Üks tegelane kes on (ja peab olema) oma meediakasutuses ajaga kaasas, on Eesti Rahvusringhääling (ERR). ERR on mulle alati silma paistnud sellega, et nad võimaldavad oma kodulehel vaadata nende( loe: meie ) enda telekanaleid otse. Tänapäeval on nad sellega veelgi edasi läinud, arendades välja "Eesti tasuta Netflixi" - Jupiter. Kahju küll, et seal kõiki "Politseikroonikaid" ja "Võsareportereid" ei ole -aga küll need ka kunagi kuhugi jõuavad. Loodetavasti.      ERR saab ka hästi hakkama sotsiaalmeedias, TikTokis on neil lausa ligi 10000 jälg...
Read more

7. Naatan Nohiku litsentsidilemma

Naatan Nohik otsib oma tarkvaraprojektile litsentsi ja valik pole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Kolm kandidaati, kõigil omad kiiksud ja konksud: 1. Ärivaraline litsents (EULA) EULA - ärivaraline litsents, ehk kui Naatan tahab oma projektida raha teenida, on üks valikutest just see. Naatani jaoks oleks pluss ilmselt see, et firma kontrollib kõike.... lähtekood on suletud, keegi ei näe mis kapoti all päriselt toimub ja konkurentidel puudub igasugune õigus sinu tööd lihtsalt ära kasutada. Puudus on aga see, et kõik on suletud, keegi arendamisel kaasa aidata pigem ei saa ja kasutajad peavad usaldama, et Naatan on teinud oma töö korralikult. 2. Tugev Copyleft ( GNU GPL) GNU GPL - tugev copyleft, kui peaks võrdlema millegiga siis võrdleks nakkushaigusega -ehk kui keegi kasutab sinu koodi, peab ka tema oma koodi avalikult jagama. See tagab, et projekt jääb igavesti avatuks ja kõik kes vähegi tahavad :saavad arendusel kaasa lüüa. Probleem on aga see, et ettevõtted pigem ei ta...
Read more