Posts

7. Naatan Nohiku litsentsidilemma

Naatan Nohik otsib oma tarkvaraprojektile litsentsi ja valik pole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Kolm kandidaati, kõigil omad kiiksud ja konksud: 1. Ärivaraline litsents (EULA) EULA - ärivaraline litsents, ehk kui Naatan tahab oma projektida raha teenida, on üks valikutest just see. Naatani jaoks oleks pluss ilmselt see, et firma kontrollib kõike.... lähtekood on suletud, keegi ei näe mis kapoti all päriselt toimub ja konkurentidel puudub igasugune õigus sinu tööd lihtsalt ära kasutada. Puudus on aga see, et kõik on suletud, keegi arendamisel kaasa aidata pigem ei saa ja kasutajad peavad usaldama, et Naatan on teinud oma töö korralikult. 2. Tugev Copyleft ( GNU GPL) GNU GPL - tugev copyleft, kui peaks võrdlema millegiga siis võrdleks nakkushaigusega -ehk kui keegi kasutab sinu koodi, peab ka tema oma koodi avalikult jagama. See tagab, et projekt jääb igavesti avatuks ja kõik kes vähegi tahavad :saavad arendusel kaasa lüüa. Probleem on aga see, et ettevõtted pigem ei ta...
Post a Comment
Read more

6. Avatud litsentsid, maailmapäästjad?

Meie segases ja keerulises autoriõigusega kaitstud maailmas leian, et kõige tõhusamalt/elujõulisemalt töötab litsents avatud lähtekoodil. Süsteem, kus autor annab kõigile vabaduse teost kasutada ja edasi arendada. Nagu me näeme näiteks Linuxi puhul, et tänu sellele hoiab kogukondlik arendus suurt osa meie digitaalsest maailmast püsti (vead leitakse kiiremini ja arendus ei seisku kunagi). Minu arust väga absurdne on autoriõigus - see õigus mis tähendab, et alles 70 aastat peale autori surma tekib vabavaraline õigus teost oma töödes kasutada. USA-s oli algne tähtaeg 14 aastat, mis tundub tänapäeval mõistlikum kui praegune süsteem, kuid siiski ajuvaba. Praegusel digiajastul on see veelgi absurdsem, sest internet liigub kiiresti ja 70 aastane "kaitse" pigem pidurdab arengut kui kaitseb kedagi. Ja eriti huvitav on see praegusel AI ajastul, kus tehisintellekt treenib end miljonite teoste peal (piltide, muusika, tekstide) millest suur osa on autoriõigusega kaitstud (kuid autorid ei ...
Post a Comment
Read more

5: Tarzan-kodanik pealinnas

Vahest ikka kõlab mõni huvitav uudis näiteks, et keegi läks kellegi peale arvutimängus närvi ning läks ja torkas teist päriselus noaga. See ilmestab drastiliselt, kui kaugele on arenenud side ekraani ja tegelikkuse vahel ning miks Virginia Shea 1990ndate reeglid on meile endiselt tähtsad. * Sama tähtis või olulisemgi "Jaga oma teadmisi" Kuigi internet on täis "prügi", on Virginia Shea kuues käsk "Jaga oma teadmisi" endiselt üks olulisemaid põhimõtteid, mis hoiab interneti väärtuslikuna.     90ndatel oli see üleskutse akadeemikutele. Täna on see aga ainus relv valeinformatsiooni ja libauudiste vastu. Kui asjatundjad ei jaga oma teadmisi täitub tühimik vandenõuteooriatega.      Tänapäeval tähendab teadmiste jagamine ka "avatud lähtekoodi" (open source) kultuuri, mis hoiab püsti suurt osa meie digitaalsest maailmast. See on kollektiivne tarkus, mis on muutnud info kättesaadavuse "inimõiguseks". * Tähtsuse kaotanud "Austa teiste inimes...
Post a Comment
Read more

4: 91/100, Eesti järgmine Põhja-Korea?

Võrreldes Põhja-Koreaga või Hiina sotsiaalse krediidisüsteemiga on jälgimispoliitika Eestis väga heas seisus. Freedom House hindab meie internetivabadust aastal 2025 91/100. Riik ei ole veel huvitatud sinu igapäevaelu jälgimisest, sa võid avalikult valitsust kritiseerida ja kasutada krüpteeritud sidevahendeid nagu Signal, ilma et keegi sulle uksele koputaks.      Probleem on pigem erasektori jälgimiskapitalism (Google, Tiktok, Meta) ja võimalikud Euroopa Liidu taseme survevahendid. Iga inimese kohta on profiil, millele tuginedes reklaamitakse tooteid. Jah, Eesti riigi e-teenused (digi-ID, e-residentsus) koguvad samuti andmeid, aga see on reguleeritud ega eksi (loodetavasti) valedesse kätesse.     Kõige murettekitavam on EL tasandil pärinev idee Chat Control CSAR (Child Sexual Abuse Regulation) mis sai alguse 2022. aastal eesmärgiga võidelda laste seksuaalväärkohtlemise vastu. Eesmärk on õilas ja hea, kuid see idee tähendanuks et platformid (Signal, WhatsApp, Tel...
Post a Comment
Read more

3. Uus meedia...?!

Selle nädala teemaks on "Uus meedia" ning ausalt öeldes polnud mul õrna aimugi, kust alustada. Kui paluda mul nimetada 10 meediaväljaannet, kiiluks ma juba neljanda peal kokku ja viiendaks pakuks tõenäoliselt Nelli Teatajat. Üks meediakeskkond mis kasutab uut meediat oskuslikult. Vajudes nüüd pikemalt mõttesse, et kuhu ja kuidas ma Nelli Teatajast võiksin kirjutada siis jõudsin järeldusele, et parem ei kirjuta. Üks tegelane kes on (ja peab olema) oma meediakasutuses ajaga kaasas, on Eesti Rahvusringhääling (ERR). ERR on mulle alati silma paistnud sellega, et nad võimaldavad oma kodulehel vaadata nende( loe: meie ) enda telekanaleid otse. Tänapäeval on nad sellega veelgi edasi läinud, arendades välja "Eesti tasuta Netflixi" - Jupiter. Kahju küll, et seal kõiki "Politseikroonikaid" ja "Võsareportereid" ei ole -aga küll need ka kunagi kuhugi jõuavad. Loodetavasti.      ERR saab ka hästi hakkama sotsiaalmeedias, TikTokis on neil lausa ligi 10000 jälg...
Post a Comment
Read more

2. Interneti kujunemisloo kaks nähtust - üks elab edasi, teine on kadunud

ELAB EDASI Termin, "E-post" kõlab üpriski modernselt -onju? Tavaliselt seostatakse seda nutitelefonide, Gmaili ja igapäevase digisuhtlusega. Kuid kas see tundub endiselt realistlik, kui öelda, et e-kirju saadeti juba 1970.  aastate alguses? Ometi pärineb e-posti algne kasutus Interneti varajasest ajaloost, ajast, mil meie World Wide Web (WWW) veel ei eksisteerinud ja arvutivõrgud olid kättesaadavad vaid vähestele.      Esimene e-post saadeti aastal 1971 ARPANET võrgus, kui insener Ray Tomlinson töötas ARPANETi protokollide kallal ja lõi esimese süsteemi, mis võimaldas sõnumeid edastada ühelt võrgus olevalt arvutilt teisele. Kuigi esimene rämpskirjade massiline levik algas ligikaudu seitse aastat pärast e-posti leiutamist, ei olnud see suhtlusviis veel laialdaselt levinud. E-post populariseerus alles 1990. aastatel, mil internet hakkas jõudma ka tavakasutajateni. MEIE SEAST LAHKUNUD.... Kui e-post on üks hea näide sellest, kuidas IT-lahendus võib ka tänapäeval sama ni...
Post a Comment
Read more

1. KOLM PÕNEVAT IT-LAHENDUST

 TEKITAS TÕELISE REVOLUTISOONI IT-MAASTIKUL Kõik nutilutitelefonid, internet ja muud sellised asjad on toredad, kuid minu silmis oli suurimaks hooandjaks siiski Linus Torvaldsi loodud Linux. Kernel, mille arendamisse Torvalds on algusest peale ka teisi kaasanud. Linus ei mõjutanud Linuxiga ainult operatsioonisüsteemide maastikku, vaid ka tarkvaraarenduse protsessi ennast. Linuxi arenduse käigus tegi Torvalds alguse ka Git versioonihaldussüsteemile, mis on tänaseks saanud kogu open source ja suure osa komertstarkvara arenduse alustalaks. Leian, et tänu Linuxile ja Gitile on tänane open source maastik õitsev ning me ei ole langenud täielikult suurkorporatsioonide kontrolli alla. Ilma Torvaldsi loodud Linuxita jookseksid valdav enamik servereid tõenäoliselt tänaseni Windows Serveri peal ning serverivõimekuse optimaalne kasutus oleks tõenäoliselt märksa piiratum. Mainimata ei saaks jätta ka nutitelefone, väga suure tõenäosusega ei kasutaks me täna Androidi, vaid mõnda suletumat ja kohm...
Post a Comment
Read more